Riik ja omavalitsus keskenduvad kriisiolukordades põhiliselt väga suurte probleemide lahendamisele ja tegelevad nendega, kes ise endaga hakkama ei saa. See tähendab aga, et kogukondade, iseäranis hajaasustuses olevate kogukondade probleemid jäävad sisuliselt kogukondade endi kanda.
Kriisiplaan ei ole mitte lihtsalt paber paberi pärast, vaid konkreetne vajadus ja võimalus läbi mõelda ja üles leida kõik nõrgad kohad, mis kriisiolukorras võivad tekitada palju probleeme. Omavalitsuse kriisiplaanis peab olema paika pandud juhtimise korraldus – millised on kriisilahendajate ülesanded ja rollid, kus nad seda tööd teha saavad, kuidas kogunetakse, kui puudub side ning kes on partnerid, kes saavad vajadusel appi tulla. Samuti peab kriisiplaanis olema esmaste tegevuste kirjeldus, avalikkuse ja partnerite teavitamise korraldus ning kirjeldus kohaliku omavalitsuse püsivate kriisiülesannete korraldusest.
Kohaliku omavalitsuse püsivad kriisiülesanded on näiteks kaugküttega varustamine, kohaliku tee sõidetavuse tagamine, veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimise tagamine, inimeste teavitamise tagamine, vältimatu sotsiaalabi tagamine, asendushooldusteenuse korraldamine jne.
Ehk riik ja KOV keskenduvad kriisiolukordades põhiliselt väga suurte probleemide lahendamisele ja tegelevad nendega, kes ise endaga hakkama ei saa. See tähendab aga, et kogukondade, iseäranis hajaasustuses olevate kogukondade probleemid jäävad sisuliselt kogukondade endi kanda.
Ja kui järsku kaob ära midagi sellist, mille olemasolu me peame iseenesestmõistetavaks, näiteks soojus, valgus, vesi, kanalisatsioon, transport, esmaabi, pääste, korrakaitse, kaubandus, rahandus, meedia... siis mida saab teha üksikisik omaenda kodus või laiemalt kogukonnas, et abi saada või kuidagigi toime tulla või toimuvaga kursis olla?
Ta saab toetuda endale, oma naabritele, oma kodukandile ja külale. Kriisiolukorras midagi korraldada, kontakte otsida, mõtlema hakata – selleks on siis juba hilja. Seepärast ongi vajalik ennetavalt igas kogukonnas kaardistada see, mis meil olemas on, välja töötada võimalikud lahendused erinevate kriisiolukordade (elekter läinud, lumetorm, teed tuisanud, ekstreemne külm või kuumalaine, metsatulekahjud, rannikualal üleujutused, tormi tagajärjel teedele murdunud puud...) lahendamiseks või nende üle-elamiseks.
Kogukonna kriisiplaani eesmärk on saavutada kogukonna terviklik ja selle liikmete isiklik vähemalt rahuldav toimimisvõime igasuguses (või kriisi täpsem iseloomustus) kriisis vähemalt mingi x aja ilma olulise omavalitsuse- ja riigipoolse toeta.
Kante vallas on kokku 10, see teeks projekti väljundiks max 10 kriisiplaani, igal kandil oma. Iga kandi teemadega tegeleb omakandi inimestest koosnev meeskond, kokku võiks projektis osaleda max 60 inimest, igast kandist max 5 esindajat ja lisaks valla kriisikomisjoni liikmed.
Koolituse osaks on kogukonna kaardistamine, mis omakorda on oluliseks eelduseks kogukonna kriisiplaani loomisel. Kogukondade kriisiplaan on aluseks kogukonna toimetulekule pikema kriisi korral. Alati on muidugi lihtsam mingid kavad ja analüüsid sisse tellida. Üldjuhul maksavad need oluliselt rohkem, kui ise tehes. Kuna rahaga on meil kõigil päris kitsas, siis on isetegemine sisse tellitavale teenusele igal juhul hea alternatiiv. Lisaks annab isetegemine erinevate valla kantide elanike omavahelisele suhtlemisele täiesti uue tasandi.
Koolituse maht kokku on üks koolituspäev ja kolm konsultatsiooniseminari:
1) Kriisiplaanide koostamise koolituspäev kümne kogukonna ja valla kriisikomisjoni esindajatele , selle järel 3 nädalat kogukondadele kriisimeeskondade loomiseks ja ettevalmistusteks.
2) Kriisiplaanide koostamise konsultatsioonid ja juhendamine kõigi kümne kogukonna kriisimeeskondadele ühiste konsultatsiooniseminaride kaudu järgmiselt:
A. Kriisivajaduste kaardistamise seminar (1 päev, kogukondade kriisimeeskonnad); järgneb 4-5 nädalat kogukondade riskide, koostöö, kriisivajaduste, -võimaluste ja -toe kaardistamiseks
B. Kriisiplaani koostamise seminar (1 päev, kogukondade kriisimeeskonnad); järgneb 4 nädalat kogukondadele kriisiplaanide koostamiseks ja kerksuskeskuste kavandamiseks
C. Kriisiplaanide integreerimine KOV kriisikavva (1 päev, kogukondade kriisimeeskonnad ja KOV kriisistaap); järgneb 4 nädalat kogukondadele kriisiplaanide horisontaalseks linkimiseks KOV kriisistaabile ühtse KOV kogukondade kriisiplaani vormistamiseks
Kriisplaani valmimisel on selgitatud välja ohud ja eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõeldud läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla, selgitatud välja, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi ja kuidas saame üksteist aidata, lepitud kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras.
Koolituse viib läbi elanikkonnakaitse asjatundja Erki Vaikre MTÜ-st Estlander, kes on tegelnud selle teemaga kodanikualgatuse korras üle kümne aasta. Praegu on ta kaasatud elanikkonnakaitse rakkerühma töösse.
Tänaseks, 14.novembriks 2024, on toimunud kaks kokkusaamist - Võhma seltsimajas ja Aaspere külakojas. Meeskonnad tegutsevad.
Järgmine kokkusaamine on 29.novembril 2024 kell 15-20.00 Karepa rahvamajas. Kõik valla külade elanikud ja kantide esindajad on oodatud!
Kui keegi soovib koolituste materjale, palun andke sellest teada aadressil vohma07@gmail.com.
Registreerimine siin: https://docs.google.com/spreadsheets/d/1VD_Vp-zOfQ6I4Jotq7jT80qbjkGrYVxj2FrrdxGm5eE/edit?gid=0#gid=0
Fotod toimunud koolitustest:
Lisa kommentaar